Sig Nordal

Etteplaneeritud fotomatk järvele lõppes mulle väga meeldivalt. Õhtune temperatuuri langus, udu teke, värviline taevas lõid olukorra, milles ma end ei oleks osanud oodata. Järvejää on ohtlikult õhukeseks sulanud. Vaid (hull)julged kalamehed liiguvad veel ohte trotsides kaugustesse. Ise liikusin vaid ohututes vetes, kuigi ka seal raksus jää jalge all. Õnneks teadsin selle koha vee sügavust, mistõttu teadsin, et jääst läbivajumine oleks lõppenud kummikutest vee välja valamisega 🙂 Maastikupildi esiplaanile millegi huvitava otsimine osutus keeruliseks ülesandeks. Silmad otsisid mõrasid, mustreid, vaalusid. Õhuke lumekirme oli nad aga kõik enda alla peitnud. Täiesti sile ja valge, silmapiirini ulatuv jääkirme ei tundunud atraktiivne. Ringi liikudes leidsin aga selle, mida olin soovinud. Päike vajus juba horisondi taha ning nüüd jäi vaid loota, et ka pilvedesse pisutki värve tekiks. Atmosfäär muutus iga hetkega talvisemaks, põhjamaisemaks. Pastelne taevas punase värvilisaga muutsid mu meele rahulolevaks ning nautisin olustikku, mis mind ümbritses.
Selliseid õhtuid jääb harvemaks ja harvemaks. Seda rohkem tasub neid hinnata.
…………………………………..
I uploaded new pictures to my website too, you are very welcome!
WEBSITE
More about me, be part of my latest posts – welcome to my
FACEBOOK PAGE